Katarakti põhjused

Katarakti teket võivad põhjustada paljud asjad, sealhulgas diabeet, kuid arvatakse, et põhisüüdlane on loomulik vananemine, põhjustades 99 protsenti kõikidest kataraktijuhtudest (järelejäänud 1 protsendi põhjuseks on kaasasündinud katarakt, mille põhjuseks on mõnikord metaboolsed häired või emakasisesed infektsioonid).

Enamikel eaga seotud kataraktiga, Katarakt: Silmaläätse hägustumine, mis takistab valguse liikumist võrkkestani, põhjustades nägemise häirumist. Hall kae ehk katarakt tekib sageli normaalse vananemise käigus, kui valguosakeste konglomeraadid varjustavad teatud osa silmaläätsest. Katarakti edasi arenedes nägemine üha halveneb ja sageli on vajalik kahjustatud läätse asendamine kunstläätsega. või omandatud kataraktiga inimestel tekivad need aastate jooksul väga aeglaselt ja valutult ning sageli avastab silmaarst need tavapärase kontrolli käigus. Katarakti ei pea ravima seni, kuni see ei takista teie igapäevaseid tegevusi.

Katarakti tüübid

Mõistmaks, kuidas ja miks täpselt katarakt tekib, on vaja kõigepealt teada, mis tüüpi kataraktiga tegu on. Alljärgnevalt on toodud 3 kõige levinuma katarakti kirjeldus.

Nukleaarkatarakt

Katarakti Tekkepõhjused

Kõige levinumat tüüpi nukleaarkatarakti seostatakse lühinägevuse, hägusa nägemise ja tuhmunud värvidega. Nukleaarkatarakti tekkel muutub silma lääts Lääts: Läbipaistev ketas pupilli taga, mis fokusseerib valguse võrkkestale. kumeramaks ja halvendab lühinägevust, parandades mõnikord ajutiselt kaugnägevust, kuid mitte kauaks.

Loomuliku vananemise käigus tekib nukleaarkatarakt mitmel põhjusel.

  • Sarnaselt naharakkude regulaarsele eemaldumisele toimub sama ka silmas. Kuna rakud silmas sees ei saa lihtsalt ära kaduda, ladestuvad need rakud läätse, põhjustades läätse paksenemise ja muutumise kollaseks.
  • Vananedes väheneb ka toitainete jõudmine silma sisemistesse struktuuridesse, mis soodustab läätse tuuma muutumist läbipaistmatuks.
  • Katarakti teket võib soodustada ka liigne kokkupuude ultraviolettkiirgusega, eriti kui lääts muutub aja jooksul kõvemaks, vähem vastupidavaks ja läbipaistmatumaks.
  • Mitmetes uuringutes on katarakti tekke soodustajatena näidatud ka alkoholi ja kokkupuudet sigaretisuitsuga.
  • Katarakti võivad põhjustada mõned süsteemsed häired, näiteks hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus), diabeet ja harvadel juhtudel ka glaukoom.

Kortikaalne katarakt

Kortikaalne katarakt


Kortikaalne katarakt, mida sageli seostatakse kaugnägevusega ja loomuliku vananemisega, esineb harvem ja tekib unikaalsel viisil.

  • See tekib siis, kui läätse ümbris ehk korteks muutub arengutsüklite tagajärjel kõvaks, tavaliselt 60ndates eluaastates, kui ligikaudu 16 protsenti läätsest on muutunud korteksiks.
  • Kortikaalne kasv muudab läätse tihedamaks ja kõvemaks ehk sklerootiliseks. Sklerootiline: Kudede tihenemise ehk skleroosiga seotud.

Posterioorne subkapsulaarne katarakt

Tagumine katarakt


Posterioorne subkapsulaarne katarakt esineb veelgi harvemini, kuid mõjutab nägemist rohkem kui ülejäänud kataraktitüübid ja kipub esinema sagedamini alla 40aastastel inimestel.

Kuna valgus koondub läätse tagaküljel, tekib tavaliselt äärmiselt suur tundlikkus heleda valguse suhtes ja lugemine võib muutuda väga raskeks.

Selle põhjused on muuhulgas järgmised:

  • krooniline silmasisene põletik ravimite, nagu kortikosteroidide liigkasutamise tõttu;   Kortikosteroidid: Mitmesuguste haiguste raviks kasutatavate steroidhormoonide klass. Krooniline kasutamine võib põhjustada posterioorse subkapsulaarse katarakti tekke.  
  • Läätse läbiv vigastus, silmaoperatsioon, põrutus või kiiritusravi kasutamine silmakasvaja raviks (see võib põhjustada küll igat tüüpi katarakti, kuid tavaliselt põhjustab posterioorset subkapsulaarset katarakti).

Järgmine: Katarakti ennetamine