Nägemisprobleemide ennetamine

Silmad saadavad teid kogu elu. Tea peate nende eest hästi hoolt kandma. Pisut igapäevast tähelepanu silmade tervisele võib aidata ära hoida nägemisprobleeme, mis teid halva üllatusena tabada võivad. Nagu alati, on parim kaitse kaine meel ja igapäevane pühendumine enda eest hoolitsemisele.

Siin on mõned nõuanded teie õigele teele juhtimiseks.

Olge heas vormis – et vältida suhkurtõbe ja diabeetilist retinopaatiat.

Kõik elustiiliharjumused, mida arstid soovitavad mitmetel põhjustel järgida, alates kehakaalu kontrolli all hoidmisest kuni haiguste ennetamiseni, mõjutavad ka teie silmi. Saate oma nägemist kaitsta, aidates hoida eemal diabeeti, mis on seisund, mis tekib siis, kui vereringes on liiga pika aja jooksul liiga palju glükoosi (suhkrut). Glükoos võib kahjustada teie võrkkesta väikesi veresooni ning seda nimetatakse diabeetiliseks retinopaatiaks, Diabeetiline retinopaatia: Suhkurtõve tüsistus diabeetiline retinopaatia kahjustab nägemist ja võib põhjustada nägemiskaotust. Võrkkesta väikesed veresooned nõrgenevad ja neist tekib vere ja vedeliku leke silma, samuti võib haiguse arenemise käigus tekkida uute ebanormaalsete veresoonte kasv võrkkesta pinnale, mis kahjustab nägemist veelgi. Ligikaudu 40–45% suhkurtõvega ameeriklastest on teatud tüüpi diabeetiline retinopaatia. mis on kõige sagedasem diabeediga seotud silmaprobleem. Tervisliku toitumise seisukohast tagage eelkõige küllaldane A- ja C-vitamiini kasutamine. Jooge palju vett, treenige vähemalt 30 minutit ööpäevas ja jälgige oma vererõhku. Ja loomulikult ärge suitsetage.1

Treenige silmi

Kui neid järjepidevalt teha, võivad silmaharjutused mõne inimese puhul edasi lükata vajadust prillide või kontaktläätsede järele, eriti kui pingutate silmi pikalt arvutiekraani vaadates või muud lähedale vaatamist nõudvat tööd tehes. Tehke paus, et suunata pilk kauguses asuvatele esemetele. Ärge siiski liialt lootke. Puuduvad vettpidavad tõendid selle kohta, et silmaharjutused tõesti kaotavad vajaduse korrigeerivate läätsede järele.1 Sellest hoolimata ei tule asjade kombineerimine teile kuidagi kahjuks.

Kasutage vaheldumisi prille ja kontaktläätsesid.

Enam kui 30 miljonit ameeriklast kannavad kontaktläätsi nende paindlikkuse, mugavuse ja väljanägemise pärast. Üldiselt on kontaktläätsed paljude jaoks turvaline ja tark valik. Olge siiski teadlik võimalikest ohtudest. Kuna läätsed paigutatakse otse silma, võivad need põhjustada silmapõletikke ja sarvkesta haavandeid.3 Paljudel on tänapäeval võimalik varuda nii prillid kui kontaktläätsed ning kanda vastavalt vajadusele läätsesid mugavuse huvides või prille, kui silmad tunduvad kuivad, väsinud või vajavad puhkust, või lihtsalt oma välimuse muutmiseks.

Kui te eelistate kontaktläätsi, näiteks aktiivse eluviisi tõttu, järgige kindlasti ettenähtud hooldus- ja puhastusrežiimi, et pikendada läätsede kasutusiga ja hoida oma silmade tervist.4

Teie silmad on kordumatud ja teile ainuomased. Võib-olla on nad säravsinised või aitavad teil pimedas mööbli otsa koperdamist vältida. Mõnikord saab omapärast aga ebakorrapära, mis võib põhjustada nägemisprobleeme. Rääkige oma arstiga, ega teil ei võiks LASIKust,   LASIK: Lühend laserassisteeritud in situ keratomileusise (sarvkesta kuju muutmise) protseduuri kohta. LASIK on teatud tüüpi laseroperatsioon, mille korral nägemise parandamise eesmärgil muudetakse sarvkesta kuju. Mikrokeratoominimelise seadme abil lõigatakse sarvkestakoest õhuke "hingega" lapike. See lapike keeratakse tagasi, laser suunatakse lapikese alt nähtavale tulnud sarvkesta pinnale ja pärast töötlemist paigaldatakse lapike oma kohale tagasi.   kasu olla.

Järgmine: Millest silmaprobleemid alguse saavad

 

Viited

  1. National Diabetes Information Clearinghouse. Prevent diabetes problems: Keep your eyes healthy.
    http://diabetes.niddk.nih.gov/dm/pubs/complications_eyes. Vaadatud 16. oktoobril 2010.
  2. Laukkanen H, O.D., Rabin J. A prospective Study of the EYEPORT Vision Training System. Optometry. 2006: 77;508-514.http://www.exerciseyoureyes.com/pdf/OPTOMETRYPUCOStudy.pdf. Vaadatud 16. oktoobril 2010.
  3. US Food and Drug Administration. The Food and Drug Administration (FDA) Center for Devices and Radiological Health (CDRH) Web site. http://www.fda.gov/forconsumers/consumerupdates/ucm048893.htm. Vaadatud 16. oktoobril 2010.
  4. American Optometric Association. Comprehensive eye and vision examination. ACA veebileht.
    http://www.aoa.org/eye-exams.xml. Vaadatud 16. oktoobril 2010.