Presbüoopia

Presbüoopia: sümptomid ja põhjused

Kas teil on vaja lugemisprille? On üsna tõenäoline, et teil on presbüoopia, häire, mis vähendab silma fokusseerumisvõimet loomuliku vananemise toimel, mida kogevad mingil hetkel kõik inimesed. Esimesed märgid ilmnevad tavaliselt 40ndate eluaastate alguses või keskpaigas, mistõttu peavad paljud keskealised inimesed hakkama sel ajal kasutama lugemisprille või bifokaalseid prille.

Kuigi presbüoopia täpseid põhjusi alles uuritakse,1 on üldtunnustatud teooria selline, et lihaskiud silma loomuliku läätse ümber jäigastuvad ja kaotavad oma elastsuse, vähendades silma võimet läätse kuju muuta. Kui meie silma loomulik lääts muutub vähem paindlikuks, ei suuda me enam nii hästi lähedalolevatele esemetele fokusseerida. Traumad, elustiil ja amet, näiteks pikka aega arvuti taga istumine, võivad samuti seisundi arengus rolli mängida.2

Teil võivad tekkida raskused väikese kirja, näiteks nagu telefoniraamatus, ajalehes või ravimipudelil, lugemisega, kuna tähed ei paista enam nii kontrastsed ja silmad väsivad lugemisest või arvutiekraani vaatamisest kiiremini.

Presbüoopia: ravivõimalused

Alguses võib kasu olla lugemismaterjali endast kaugemal hoidmisest. Seetõttu nimetatakse presbüoopiat mitteametlikult ka pika käe haiguseks. Lõpuks läheb teil lähitööks vaja lugemisprille või kontaktläätsi. Et otsustada, kas konkreetselt teile sobivad paremini kontaktläätsed või prillid, rääkige oma arstiga. Seniks aga oleme toonud kolm võimalust, mida arstiga arutada.

  • Lugemisprillid. Need prillid on loodud teksti lähedalt lugemiseks.
  • Bifokaalsed prillid. 2 fookuspunktiga bifokaalsed klaasid lasevad teil näha kaugele, kui vaatate läbi prillide ülemise osa, või lähedale, kui vaatate läbi alumise osa. Selline lahendus sobib neile, kellel on astigmatism, ja saadaval on ka vastavad kontaktläätsed.
  • Trifokaalsed prillid. 3 fookuspunktiga läätsed lähedale, kaugele ja vahepeale vaatamiseks.

Presbüoopia opereerimisvõimalused

Presbüoopia kestvaks korrigeerimiseks saate valida kahe meetodi vahel.

LASIK. LASIK-protseduuri saab ka presbüoopia ravimiseks kasutada, kuid ainulaadsel viisil. On olemas raviviis, mida nimetatakse monovisiooniks, mille puhul üks silm jäetakse lugemiseks veidi lühinägelikuks ja teine silm ravitakse kaugnägevaks. Nagu monovisiooni puhul kasutatavate kontaktläätsedegagi. kohaneb aju aegamööda ja õpib valima, kummale silmale kaugusest olenevalt ülesande tegemisel toetuda.* Kuna kõik praegused presbüoopia LASIK-protseduurid annavad patsiendile monovisiooni, soovitame enne operatsiooni proovida vastavaid kontaktläätsi või prille, et saaksite aru, mis teid ees ootab. Lisainfot vaadake lõigust LASIK-tehnoloogia.

IOL-operatsioon. Kunstlikud silmasisesed läätsed   Silmasisene lääts (IOL): Plastist, silikoonist või akrüülmaterjalist valmistatud kunstlääts, mis on ette nähtud silma paigutamiseks, et parandada fookust ja korrigeerida kataraktiga seotud nägemisprobleeme.   (IOL-id) katarakti ravimiseks on veelgi edasi arenenud ning mõned neist on nüüd spetsiaalselt presbüoopia ja katarakti   Katarakt : Silmaläätse hägustumine, mis takistab valguse liikumist võrkkestani, põhjustades nägemise häirumist. Hall kae ehk katarakt tekib sageli normaalse vananemise käigus, kui valguosakeste konglomeraadid varjustavad teatud osa silmaläätsest. Katarakti edasi arenedes nägemine üha halveneb ja sageli on vajalik kahjustatud läätse asendamine kunstläätsega.   ravimiseks samaaegselt. Oma võimaluste mõistmiseks lugege lõiku Katarakti tehnoloogia.

Järgmine: Mis on katarakt?

*Allegretto Wave® ja Allegretto Wave® Eye-Q laserid ei ole Ühendriikides presbüoopia/monovisiooni jaoks heaks kiidetud.

Alconi kliinilistes uuringutes oli enam kui 92 protsenti patsientidest, kellele implanteeriti AcrySof® IQ ReSTOR® IOL, prillivabadusega nii rahul, et lubasid protseduuri vajadusel uuesti läbi teha.

Viited

  1. Ziebarth NM, Wojcikiewicz EP, Manns F, et al. Atomic force microscopy measurements of lens elasticityin monkey eyes. Mol Vis. 2007;13: 504-510. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2649306/. Vaadatud 16. oktoobril 2010.
  2. American Optometric Association. Adult Vision: 41-60 Years of Age. http://www.aoa.org/x9453.xml. Vaadatud 17. oktoobril 2010.