Millest silmaprobleemid alguse saavad

Kui te seda loete, on üsna tõenäoline, et teil on juba aastaid kontaktläätsedega või prillidega või mõlematega tegemist olnud ning te olete nendega seonduvate jamade ja piirangutega hästi kursis. Põhimõtteliselt toimub asi järgmiselt.

Kui valguskiired lähevad ühest ainest üle teise, näiteks õhust vette, nad kõverduvad.1 Seda nimetatakse refraktsiooniks. Kui need kiired läbivad silmakudesid, nagu sarvkest  Sarvkest: Läbipaistev kumer pind silma esiosas, mille kaudu siseneb silma valgus. Koos sidekesta ehk skleeraga tagab sarvkest ehk kornea silma välise kaitse.   ja lääts, murduvad nad niiviisi, et koonduvad võrkkestale. Kui silm ei ole suuteline valgust võrkkestale koondama, mille põhjuseks on tavaliselt silma mitte päris õige kuju, siis nimetatakse seda refraktsiooniveaks.  Refraktsiooniviga: Ebatäiuslikust optilisest süsteemist, kõige sagedamini müoopiast, hüperoopiast või astigmatismist, tingitud nägemisprobleem.  

Allpool on toodud lühiülevaade kõige tüüpilisematest refraktsioonivigadest ning silmaprobleemidest, mis tulenevad pigem vananemisest ja eaga kaasnevatest silmaläätse jäigastumisest või hägustumisest.

Lisateabe saamiseks klõpsake vastaval nimetusel

Lühinägevus

Lühinägevus, mida nimetatakse ka müoopiaks,  Müoopia: Refraktsiooniviga, mis põhjustab võimetust näha kaugel asuvaid esemeid. Nimetatakse ka lühinägevuseks. Esineb, kui silmamuna on liiga pikk või kui sarvkest on liiga kumer, takistades silma siseneva valguse õiget fokusseerumist sarvkestal ja põhjustades hägust nägemist kaugele vaatamisel. Müoopiast tingitud nägemishäirete korrigeerimiseks on võimalik kasutada prille, kontaktläätsi ja refraktiivset kirurgiat.   (ähmane kaugele nägemine) on kõige tavalisem refraktsiooniviga. See esineb tavaliselt siis, kui silm on liiga pikk või sarvkest liiga kumer. Lisapikkuse tõttu koondub kaugelasuvast objektist peegelduv valgus võrkkesta ees, mistõttu valgus hajub ja ajju saadetakse fookusest väljas kujutis.

Silma Häired

Kaugnägevus

Kaugnägevus on rahvakeelne väljend hüperoopia,   Hüperoopia: Meditsiiniline mõiste kaugnägevuse kohta, mis on refraktsiooniviga, mis seisneb võimetuses näha lähedalasuvaid esemeid. See on tüüpiliselt tingitud kas sarvkesta liiga väikesest kumerusest või sellest, et silmamuna on liiga väikese pikkusega. Hüperoopia põhjustab silma siseneva valguse ebaõige fokusseerumise võrkkestal, põhjustades häguse lähedale nägemise. Hüperoopiast tingitud nägemishäirete korrigeerimiseks on võimalik kasutada prille, kontaktläätsi ja refraktiivset kirurgiat.   kohta (mis tähendab, et te ei näe lähedalasuvaid esemeid) ja seda põhjustab liiga lühike silm või liiga lame sarvkest. Vähenenud pikkus jätab sarvkestale ja läätsele   Lääts: Läbipaistev ketas pupilli taga, mis fokusseerib valguse võrkkestale.   liiga vähe ruumi valguskiirte koondamiseks võrkkestale, mistõttu kujund fokusseerub võrkkesta taha ja saadab ajju ebaõigeid signaale.

Kaugnägelik ehk hüperoopiline silm

Astigmatism

Astigmatism on teine sõna kehva kumerusega silma kohta, mis esineb siis, kui sarvkest ei ole piisavalt ümar, vaid pigem ragbipallikujuline ja ei lase silmal selgelt millelegi fokusseeruda ei lähedal ega kaugel.

Astigmaatiline silm

Presbüoopia

See seisund hakkab inimesi mõjutama tavaliselt 40. ja 50. eluaasta vahel. Presbüoopia tekib siis, kui silma loomulik lääts vananedes jäigastub ja kaotab oma elastsuse, mistõttu kannatab ka lähedale nägemine ja tekib vajadus lugemisprillide järele.

Katarakt

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole katarakt kile, mis tekib silma peale2, vaid pigem läätse läbipaistvuse muutumine silma sees, mistõttu ei läbi seda enam piisavalt valgust. Taoline järkjärguline ähmastumine võib aja jooksul nägemist halvendada. Valgus, mis võrkkestani ei pääse, hajub ja muudab nägemise ähmaseks.

Nägemisprobleeme on traditsiooniliselt korrigeeritud prillide või kontaktläätsedega, kuid tänapäeval on selleks rohkem võimalusi. Tutvuge nendega siin. Lugege lisaks LASIK-protseduuri kohta siit.

Järgmine: Silmauuringud

 

Viited

  1. Oracle ThinkQuest Education Foundation. Light Rays, Refraction. http://library.thinkquest.org/27066/lightrays/nlrefraction.html.  Vaadatud 16. oktoobril 2010.
  2. Oregon Academy of Ophthalmology. Public Info: Cataract.
    http://www.oregoneyephysicians.org/pages/medinfo-pages/cataract.html.  Vaadatud 16. oktoobril 2010.