Katarakt

Katarakt, mida kirjeldatakse kui läätse loomulikku hägustumist, on päris tavaline ja puudutab umbes 20 miljonit inimest üle maailma.1

Katarakt peetakse vananemise paratamatuks osaks ning see on laialt levinud üle 55 aastaste inimeste seas. Tervelt pooltel ameeriklastel esineb katarakt või on nad 80. eluaastaks läbi teinud katarakti operatsiooni. Teisisõnu, kui te elate piisavalt vanaks, tekib teil suure tõenäosusega katarakt.

Halvem on kui katarakti ei ravita, sest siis võib järgneda pimedaks jäämine. Katarakt juba on peamine nägemispuudulikkuse põhjus üle 55 aastastel inimestel ning kõige sagedasem pimeduse põhjustaja kogu maailmas. (Lisateavet vt lõigust Mis on katarakt?)

Hea uudis on, et katarakti ravimine on edukas; enam kui 97 protsenti 3 miljonist igal aastal USAs sooritatud katarakti operatsioonist on õnnestunud.

Ligikaudu 95 protsenti patsientidest saavad täielikult tagasi kataraktieelse kaugnägemise pärast standardse silmasisese läätse (IOL) paigaldamist.


ilma kataraktita: normaalne terve lääts võtab valgust vastu ja koondab selle täpselt võrkkestale, luues selgepiirilise kujutise nii lähedal kui kaugel asuvatest objektidest.

varases/keskmises arengustaadiumis katarakt: kui silm vananeb, muutub lääts loomulikul teel vähem elastseks ja kaotab läbipaistvust. Seetõttu pääseb silma vähem valgust, mis silmas hajub.

Viimases staadiumis / kaugelearenenud katarakt: kui see juhtub, väheneb sügavustaju ning nägemine muutub ähmaseks, värvid tuhmuvad ning lõpuks kaob nägemine täielikult.

Järgmine: Katarakti põhjused

Viited

  1. Brian G, Taylor H. Cataract blindness—challenges for the 21st century. Bulletin of the World Health Organization. 2001;79:249-256. http://www.who.int/bulletin/archives/79(3)249.pdf. Vaadatud 20. oktoobril 2010.